?

Log in

No account? Create an account

Next Entry

Eesti ametiühingud

89 aastat Eestimaa ametiühingute I kongressist.

Kui te trükite portaali www.neti.ee otsingumootorisse “Eesti ametiühingute ajalugu”, ei leia te vastuseks midagi. Eesti avatud ja internetiseeritud ühiskonnas ei pea internet olema kohaks, kus igaüks võiks saada mitmekülgset teavet. Ja mis seal rääkida ametiühingute ajaloost kui isegi riigi ajalooga on asjad kehvad.

EAKL kodulehelt, ajaloo alt, leiate lehekülje jagu aastanumbreid, selgituseks maksimaalselt kolmerealine tekst.

Üks nendest on: “30. august 1919 Eesti ametiühingute I ülemaaline kongress. Eesti Vabariigi valitsus saatis kongressi laiali.”

Mis eelnes sellele kongressile?  Ametiühingute tekkimise ja tegevuse ajalugu on kõikidel kontinentidel ühesugune – töörahva võitlus kapitalistidega oma elujärje parandamise eest ja kapitalistide poolsed vastureaktsioonid.   Võitluses ametiühingute vastu kasutas kapital kõiki võimalikke vahendeid, liidrite äraostmisest ja mõrvamisest rahumeelsete demonstratsioonide tulistamiseni riiklike relvastatud jõudude poolt (nt mai 1886 Chicagos, mai 1905 Varsavis, mai 1931 Rootsis). Maailmas toimunu kohta on info internetis saadaval, eestimaa elanikud peavad ootama, millal leidub mõni asjast huvitatud ajaloolane. Asjakohaste arhiivimaterjalide avaldamist internetis annab aga Eestis veel kaua oodata.
Ei looda, et seda kuupäeva tuletatakse eesti meedias eriti meelde, aga meelde tuletada oleks mida!
Ei erine ametiühingute saatus Eestis teiste riikide ametiühingute saatusest. Ametiühingute moodustamise ja töö takistamine kõikvõimalike vahenditega: aktivistide jällitamine, vangistamine, mõrvad. Trükikodade rüüstamine ja ajalehtede sulgemine. Ametiühingute ruumide rüüstamine ja sulgemine, ühingute töö keelustamine jne.  Ja siiski on just see tähtpäev eriline! Eriline on ta selle poolest, et see oli just ESIMENE! Esimene Eesti ametiühingute kongress, kuigi tunnustamata, aga väljakuulutatud Eesti kodanlikus vabariigis.
Kokku tulid 417 delegaati, kes esindasid 116 organisatsiooni umbes 37000 liiget. See oli tööinimeste igati demokraatlik tahteavaldus.
Järgmisel päeval, 31 augustil, kuulutati kongress Tallinna linnakomandandi, Rõugu, poolt suletuks. Ameerika alama, kapten Reissare, relvastatud sõjardid blokeerisid kõik väljapääsud. Arreteeriti 76 delegaati, kes toimetati politseisse. Neile lisandus veel linnas arreteerituid. Kokku 102 töölisliikumise aktivisti laaditi lihtsalt vagunisse ja viidi Irboska suunas. Jõudnud lahingutegevuse rajooni, eraldati arreteeritutest 26 inimest, keda viidi ülekuulamisele, ülejäänud saadeti soomusrongi ette paigutatud lahtisel platvormil rindejoonele, kus nad aeti soomusrongi saatel üle rindejoone.  26 arreteeritust 25 lasti, ilma kohtuotsuseta, maha Irboska rabas. Maha lasti AÜ Kesknõukogu esimees Aleksander Annus, sekretär Eduard Hammer, juhatuse liige, Noblessneri tööline Johannes Allikas, kongressi presiidiumi liige Mhkel Koolmeister, kongressi delegaadid, töölisnäitlejatest abielupaar Marta ja Alfred Umberg, tööliste söökla juhataja Pauline Gutmann, Johannes Kutnik, kuller Johannes Mahoni, Tselluloosi tööline kütja Johannes Peskman, Noblessneri tööline Aleksander Pruul, Juhan Rätsep, Johannes Veismann, Dvigateli tööline Juhan Tippo, Volta tööline August Vollman, Tselluloosi tööline Karl Volbrück, Krulli tööline Martin Õun, raudteelane August Truuder, metallitööliste esindaja Johannes Riisman, Maalrite esindaja Harald Vennikas, ehitustööliste esindaja Martin Schmidt, Narva Kreenholmi tööliste esindaja Aleksander Jääger, Kohila paberivabriku tööliste esindaja Aleksander Kummer, vaestearst dr. Jüri Rebane ja sotside delegaat Villem Maasik. Mahalaskjateks olid 2. soomusrongi ülem kapten Lepp, tema adjutant Janson, kapten Paap, leitnant Meibaum, 6. polgu ülem Lukin ja rida teisi ohvitsere.

Mis oli siis nende , nii väljasaadetute kui mahalastute, süü? Milline oli see "koletu kuritegu"? Mis oli see, mis lubas end demokraatlikuks nimetaval valitsusel, rahva valitsusel(!), tappa inimesi ilma kohut pidamata? See “koletu kuritegu” oli nõudmine lõpetada sõda!!! Lõpetada sõjaväljal eesti inimeste tapmine võõraste ideaalide eest, võõraste kasumi nimel.
Kommunistlik propaganda?! Vaatame, kas ikka on! 
Eesti Nõukogude valitsus, koos oma ja seda toetanud NV vägedega oli taganenud Vene territooriumile. Vene valgekaartlaste esimene sõjakäik Petrogradi vallutamiseks kukkus läbi ja rindejoonel, mis asus Vene territooriumil, sõjategevus lakkas.  “Sõdimisest eestlastega ei tahtnud kommunismiehitajad 1919. aasta augustis enam üldse midagi kuulda”. (Pärnu Börs, 18 august 2008 lk 3). Nõukogude Vene ei tahtnud tõesti Eestiga sõdida! Ei Nõukogude aegses, ega hilisems ajaloo käsitluses ei räägita Venemaal midagi sõjast Eestimaa vastu. Räägitakse sõjast Vene valgekaartliku liikumise vastu, mis püüdis taastada Venemaad endise tsaaririigi piirides ja rahvuslikest liikumistest, mis toetasid suuremal või väiksemal määral seda liikumist. Ühendas neid ühine viha enamlaste vastu, lahutas Vene valgekaartlaste soovimatus tunnistada rahvuslike kodanlaste iseseisvust. Nõukogude Vene valitsuse esimene ettepanek sõja lõpetamseks tehti 1919. aasta aprillis, enne Judenitši esimest sõjakäiku. Sellele ettepanekule ei vastatud üldse ja kodanliku Eesti väeosad võtsid osa pealetungist Petrogradile. Pealetung löödi tagasi ja rindejoon stabiliseerus Eesti kodanlikule valitsusele soodsalt, väljaspool Eesti territooriumi. 1919. aasta suvel kinnitas NV ametlikult veel kord, et ükski Punaarmee osa, ka eesti kütipolgud, ei tungi Eesti territooriumile. See oli juba mitte ainult Eesti valitsuse, vaid ka Eesti territooriumi tunnustamine. Miks siis ei haaratud kinni võimalusest lõpetada välisvõla suurendamine ja eesti inimeste tapale saatmine? Vastupidi! Asutav Kogu kinnitab oma istungil, 29 augustil 1919 a, et valitsusel on õigus võtta välisvõlga 20 miljoni(!) dollari ulatuses. On teada, et see võlg võeti sõja jätkamiseks, sest Judenitši armee  valmistus uueks pealetungiks ja liitlased soovisid (loe: nõudsid) eestlaste osavõttu sellest sõjakäigust.
31 augustil 1919 saatis NV valitsus järjekordse ettepaneku rahuläbirääkimiste alustamiseks. Nüüd ei saanud kodanlik valitsus seda oma rahva ja sõdurite eest enam varjata ja 17. septembril algasidki Pihkvas läbirääkimised Eesti ja NV delegatsioonide vahel. See ei meeldinud muidugi sõja rahastajatele Läänest. Eestisse oli just saabunud suurem hulk varustust toiduainete ja sõjamoona näol. Toiduainete sissevedu kasvas koguni kolm korda, võrreldes 1918 aastaga. Hoiatused ei jäänud muidugi tulemata, nii Inglismaa kui Ühendriigid ähvardasid katkestada igasugu toetuse kui Eesti peaks jätkama läbirääkimisi. Ameeriklased panid pahaks isegi maa äravõtmise parunitelt! Mõjus! 18 septembril läbirääkimised katkesid. Varsti pärast seda alustasid Vene valgekaartlased uut pealetungi Petrogradile, toetamaks Denikini, poolakate ja Koltšaki pealetungi.
Nii tulebki välja, et Eesti kodanlik valitsus saatis oma inimesi surema Vene impeeriumi taaselustamise eest, kus Eesti iseseisvusel kohta polnud ja mõrvas eesti inimesi, kes julgesid sellele vastu seista.


 


 








Profile

al_cash
al_cash

Latest Month

November 2013
S M T W T F S
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
Powered by LiveJournal.com
Designed by Tiffany Chow